pusa
Noorem liige
Posts: 24
|
Post by pusa on May 9, 2007 0:32:06 GMT -5
vääääga ea! iga osa jääb lahtiseks... nii nagu eas seriaalis:) kui vaid saaks iga loo alguses lahti kerida ka: previously in saatuse tahtel sinu. mis veel lahedam, kui saaks iga loo lõpus: next in saatuse tahtel sinu: ) kust sa neid stsenaariume võtad??? ilgelt lahe kuis sa erinevad maailmad lood oma kirjeldustega! see lugu tõotab tulla dramaatilisem.. mõtled sa juba alguses välja, kas lõpp tuleb äppi või kujuneb see kirjutamise käigus?
|
|
|
Post by Nasicc. on May 9, 2007 9:39:54 GMT -5
Mai saand sellest previously jms asjast aru ( A ). Äkki seletaksid nagu juhtmetele? ( A ) Ja stsenaariumid tulevad lambist. Nagu jutu poindi peale tulin ma lambist, jalutasin vist Ressa ja pläraki : D . Ja lõpp tuleb kirjutamise käigus. Aga ma olen juba selle lõpu nagu... enam-vähem ära fikseerinud. Tänan = )
|
|
|
Post by Muu on May 9, 2007 9:42:12 GMT -5
sa ei saanud aru? nii nagu seepides on et eelmises osas .... ja järgmises osas.... vähemalt mina sain nii aru:D
|
|
pusa
Noorem liige
Posts: 24
|
Post by pusa on May 9, 2007 9:44:46 GMT -5
jajaaa... Muu sai pihta: D nigu kodus ja võõrsil ntx - algab alati sellega, mis varem juhtus ja lõppeb sellega, mis edasi tuleb. mõtle, kui sa saaks ka selliseid vihjekillukesi anda: D
|
|
|
Post by Nasicc. on May 9, 2007 9:46:52 GMT -5
Tead, eelmise osa asi on veel mõeldav, aga uuega on see lugu, et mul pole halli aimugi, mis edasi juhtub enne, kui uus osa valmis : D.
|
|
pusa
Noorem liige
Posts: 24
|
Post by pusa on May 9, 2007 9:48:53 GMT -5
: D
|
|
|
Post by Muu on May 9, 2007 9:48:57 GMT -5
irw:D siis on lihtne teha seda et mis edasi juhtub kui on nagu tegevus pooleli. siis saad nagu ise kh kui järgmist osa kirjutama hakkad selle põhjal teha.
|
|
pusa
Noorem liige
Posts: 24
|
Post by pusa on May 9, 2007 9:51:55 GMT -5
aga tegelt poleks nii huvitav... peaks tegema sellise nagu vahel vaprate&ilusate kokkuvõte telelehes: kas tüdruku mälu taastub? kas poiss armub tüdrukusse? kas tohtrionu koer on must või valge? : D
|
|
|
Post by Muu on May 9, 2007 9:54:04 GMT -5
irw:D kas päike on homme taevas kollane või äkki hoopiski sinine? ei aga nii võiks teha küll:D
|
|
|
Post by Nasicc. on May 9, 2007 9:55:28 GMT -5
Nohh, eks ma kaalun ja mõtlen seda asja ; D .
|
|
|
Post by Nasicc. on May 9, 2007 11:07:30 GMT -5
Nii uue osa sain valmis ; D. Eelmises osas siis: ( : D ) Grace vaatas ükskõikse ilmega teise toa otsa ning lausus:”Ema näitas mulle mu pilte...” Tüdruk vaatas nüüd mehe poole. „Ma olin narkar, ma tean seda, pole vaja salatseda,” lausus tüdruk. Noormeest heidutas pärljas pisar, mis tüdruku silmas oli moodustunud ning nüüd mööda tüdruku siledat põske alla voolas...
***
Eric istus, jalad laual oma kabinetis ning vahtis hajameelselt seina, kuhu olid raamidesse paigutatud mitmed diplomid, kiidu- ja tänukirjad, tunnistused... Oma 23 eluaasta kohta oli mees küllaltki palju saavutanud ning ta teadis seda. Ohates ning korralikult laua taha istudes haaras mees Grace´i haiguloo ning puuris seda silmadega. Peale tüdruku ootamatut nutma puhkemist oli olukord käest läinud. Grace ei allunud enam koostööle ning vahtis lihtsalt tummalt aknast välja. Mees libistas hajameelselt sõrmedega läbi juuste ning mõtles tüdruku käitumisele. Tundus, nagu ta kahetseks tehtud, nagu talle ei meeldiks see, mis või kes ta olnud on, et parema meelega keriks ta aega tagasi ning jätaks tegemata kõik lollused. Oleks see vaid võimalik... Eric libistas silmi üle märkmete, mis ta teha oli jõudnud – kõigest paar rida tüdruku olekust, kehakeelest ja miimikast. Ned oleksid kuulunud nagu... normaalsele, tervele tüdrukule, kuigi mees seda tunnistada ei tahtnud. Fakti, et ta narkar oli ei kõiguta ükski olek ega tegu. Mälu taastumisega tuleb üldujuhul tagasi kõik. Ja vaevalt ta siis sellistest asjadest eemale hoiab, kui mälu taastub, mõtles Eric süngelt, kuuldes uksel teravat koputust. Nagu esinduslik mees muiste, kõhatas noormees kurgu puhtaks ning sättis end sirgelt istuma. „Jah?” kutsus ta koputajat sisse. Mõne aja pärast torkaski oma pea koos ülejäänud kehaga ukse vahelt sisse vanem, kiilaspäine mees, kes kandis pikka kitlit ja oli tõreda ilmega. Selle näo tõttu tõmbus Eric automaatselt lauast eemale, võimalikult kaugemale peaarstist, kes nüüd kogu oma ähvarduses tema ees seisis. Noormees vaatas ätti ning mõtles, mida too küll tahta võiks. Midagi head siit tulemas ei ole, otsustas noormees, kui oli vanakest tähelepanelikumalt uurinud. Tema vanas näos ei olnud raasugi heatahtlikust, mehe kulmud olid kortsus ja õlad turris. Tundus, nagu hakkaks Vesuuv purskama. „Ma kuulsin, et su seanss ei läinud just kõige paremini,” kähvas vana mees ning Eric tõmbus veelgi tagasi. Ah või et siis selles on asi, mõtles Eric. Mis tal minu patsientidest? „Me võtsime su siia nii noorelt, kogemusteta, vastu ainult sellepärast, et su isa on üks tunnustatumaid arste siinkandis. Me oletasime, et sa oled natukenegi pärinud tema arukust, sihikindlust ja töökust. Nagu näha – me eksisime.” Eric vaatas mõrult maha. Nagu tema südamesoov oleks olnud pool oma elu raisata psühholoogi keeruka ameti õppimisele, et siis ülejäänud pool elu haigete luulusid kuulata. „Ja ma eeldan, et mulle vaadatakse otsa, kui ma räägin,” lausus vana mees sama ähvardava häälega. Küll võib leilis olla... Eric vaatas tüdimust väljendavate silmadega üles, otse peaarsti puhmas kulmudega kaetud silmadesse. „Raske patsient on,” lausus noormees enda õigustuseks. „Kah mul raske töö! Teraapia juurde käib kõik, mis vähegi eksisteerib. Laamendamine, karjumine, kisamine, kiskumine, laulmine, kraapimine, kratsimine, kiljumine, kõik, mis olemas. Eriti ka nutmine!” lausus mees viimast sõna ekstra rõhutades. „Ja meie töö on see ära kannatada ning seansiga edasi minna. On selge?” küsis mees puurivalt. „Jah, on küll,” vastas Eric. Ta tundis, kuidas vastumeelsus Grace´i vastu temas aina kasvab. Poleks olnud temasugust lolli debiilset inimest, ei oleks ta praegu siin ja kuulaks arsti õpetussõnu asjade kohta, mida ta väga hästi tunneb. Noormees vaatas taas kulme kergitades arsti poole ning pooleldi ootas, et too uuesti karjuma hakkaks. Karjuks, kuidas ta oli läbi kukkunud. Karjuks, kuidas ta oleks peaaegu kogu kliiniku maine hävitanud. Karjuks, kui mõttetu ta on... Selle asemel arst lihtsalt norsatas, pööras uhkelt ringi ning jalutas sirge seljaga ukseni, kus ta, käsi käepidemel seisatas, silmadega veelkord üle kabineti laskis ning lausus:”Sul on annet, poja. Kasuta seda õigesti.” Nende sõnade saatel tõmbas ta ukse lahti ning kadus, jättes maha äärmiselt segaduses Ericu, kes taas jalad väsinult lauale pani ning tusaselt sulgunud ust jõllitas. Noormehe pilk liikus kellale, mis näitas, et see on vaid pool kuus. Täis otsustavust tõusis noormees püsti ning haaras laualt haigusloo. Laualambi kustutanud, kõndis mees esinduslikku naeratust ette surudes kabinetist välja. Mida tal enam kaotada?
Järgmises osas: : D Kuidas seanss läheb? Kas Grace on maha rahunenud? Ilmneb uusi kriise või laabub kõik plaanipäraselt?
|
|
|
Post by Muu on May 9, 2007 11:12:31 GMT -5
irw:D lahe:) tegidki selle järgmises osas ja elelmises osas:D
|
|
|
Post by Nasicc. on May 9, 2007 11:13:57 GMT -5
Jupp : D. Ja mis irw on? : D
|
|
|
Post by Muu on May 9, 2007 11:18:28 GMT -5
see olen ju mina:D aga kuri onu on irw:D
|
|
|
Post by Nasicc. on May 9, 2007 11:19:10 GMT -5
A siis : D .
|
|