Post by chely on Apr 17, 2007 4:15:33 GMT -5
See siis minu päevik...
Täna ma kooli ei länud, kuna olen haige. Homme peab minema ja see on jube. Sõbrad mul on mingid, aga nad ei ole kah. Tapaks ikka osad raisad ära kui saaks... Oijah... Võin õelda, et olen annetu kana. Ma ei oska joonistada, laulda jms. Võib õelda, et mul pole mingit erilist annet, aga on ja ma vihkan seda.
Ma olen teistest teistsugusem... kohe väga teistsugusem. Te arvatavasti ei usu seda, aga mind ei huvita. Ma olen juba pool aastat seda enda sees hoidnud, aga seda on raske teha. Nimelt Ma suudan näha, kuulda vaime ja deemoneid, ning see on jube. Õnneks ma iga hetk veel neid näha ei saa... On raske olla koguaeg hirmunud, et öösel nad tulevad jälle, ning ma ei saa magada. On siiski ka häid, aga vähe. Ma pean end juba hullumeelseks kuna üksöö kuulsin ma kahte "olendit" vaidlemas, ja see oli väga jube. Oma ristita ei lahku ma kunagi kuskile, aga samas olen ma seotud ja musta maagijaga. Keegi ei tea milline ma päriselt olen, isegi mina ei tea... See on jube... Siis veel mu silmad, need on ühed jubedamad asjad hetkel. Ma olen end kümneid kordi tänu nendele ära ehmatanud. Sõbrad räägivad et ma olen "väljavalitu" ja ma elan vähe. Tore oleks kui ma vähe elaks, ma imestan, et ma pole end veel ära tapnud... Te võite arvata, et see täielik emolaks aga see pole. Mull on tunne, et ma olen neetud, või midagi sellist. Jah, jube on elada pimduses olla hirmunud ja üksi...Mul on millegi pärast tunne, et ma olen olend mingist teisest dimensoonist. Ma vihkan seda kõike, aga samas ka armastan seda...
Täna ma kooli ei länud, kuna olen haige. Homme peab minema ja see on jube. Sõbrad mul on mingid, aga nad ei ole kah. Tapaks ikka osad raisad ära kui saaks... Oijah... Võin õelda, et olen annetu kana. Ma ei oska joonistada, laulda jms. Võib õelda, et mul pole mingit erilist annet, aga on ja ma vihkan seda.
Ma olen teistest teistsugusem... kohe väga teistsugusem. Te arvatavasti ei usu seda, aga mind ei huvita. Ma olen juba pool aastat seda enda sees hoidnud, aga seda on raske teha. Nimelt Ma suudan näha, kuulda vaime ja deemoneid, ning see on jube. Õnneks ma iga hetk veel neid näha ei saa... On raske olla koguaeg hirmunud, et öösel nad tulevad jälle, ning ma ei saa magada. On siiski ka häid, aga vähe. Ma pean end juba hullumeelseks kuna üksöö kuulsin ma kahte "olendit" vaidlemas, ja see oli väga jube. Oma ristita ei lahku ma kunagi kuskile, aga samas olen ma seotud ja musta maagijaga. Keegi ei tea milline ma päriselt olen, isegi mina ei tea... See on jube... Siis veel mu silmad, need on ühed jubedamad asjad hetkel. Ma olen end kümneid kordi tänu nendele ära ehmatanud. Sõbrad räägivad et ma olen "väljavalitu" ja ma elan vähe. Tore oleks kui ma vähe elaks, ma imestan, et ma pole end veel ära tapnud... Te võite arvata, et see täielik emolaks aga see pole. Mull on tunne, et ma olen neetud, või midagi sellist. Jah, jube on elada pimduses olla hirmunud ja üksi...Mul on millegi pärast tunne, et ma olen olend mingist teisest dimensoonist. Ma vihkan seda kõike, aga samas ka armastan seda...