|
Post by littlemissy on Aug 31, 2008 9:49:37 GMT -5
Niisiis,minu järju.Kaldub õuduka poole ja on esimene jutt,mille siia foorumisse lisan 1.Osa Uks avanes ning sisse astus noor,kena,umbes 21.aastane naine.Vanas palkmajas,kostsid juba rahulikud,tasased sammud,kajana.Naisterahvas aga jooksis ning hüppas enda lumise kasukaga voodisse.Mõnda aega ta seal oli,kuid seejärel tõusis püsti.Taskusse oli midagi jäänud.Vaatame.Pisike tükike,midagi ilusat ja läbipaistvat. Mis see onmõtiskles inimene. Ah,Jane!Ära lasku nii madalale.Üksi naine,ei rääki iseendagaJ ane pani tükikese madala riidekapi peale.See helkis ning tõi kuuvalguses,isegi mõned valgusallikad pinnale.Naisterahvas heitis kerge pilgu veel lauatelefonile.Kuid nähes,et ühti kõnet pole tulnud,võttis ta enda pidžaama ning sammus kergelt vannituppa. Kell oli 01.00.Jane mõistis,et oleks targem juba põhku pugeda,ent ta polnud ühtegi teadet Robertilt.Robert oli Jane elukaaslane,kellega naine oli juba pea kaks aastat koos elanud. Naisterahvas näppis igavlevalt keed,mille Robert oli talle 20.aastaseks saamisesks kinkinud.Pisar veeres Jane silmist. 2.aastat sõjaväes?Mille pärast?Et oodata,millal sõda tulebNaisterahvas,pani hommikumantli voodikõrval olevasse nagisse.Sussid aseme kõrvale ning seejärel oli aeg sukelduda rõõmsatesse ning värvilistesse unenägudesse. Okey,tean,et see polnud eriti õudne.Kuid ega kohe ei peagi. Kiitika on SÜGAVALT oodatud
|
|