|
Post by banana on Oct 14, 2007 12:20:10 GMT -5
Kõnnin mööda pimedat tänavat, tänavat kus ei ole peale minu ühtegi hinge. Ma ei näe midagi peale lõputuse. Tänav, mis tundus lõputu. Mitte ainult et tundunud vaid see oligi lõputu. Pean kõndima edasi, sest tagasi teed ei ole. Olen kõndinud terve igaviku ilma peatusteta. Sellel teel ei saagi rohkem peatuda kui ühe korra, aga kui siis peatuda siis juba lõplikult. Peatada saan ainult minaise ja saatus. See ongi nn. Elu tänav. Sissejuhatus uuele järjejutule , kirjutage kas tahate, et jätkaksin või mitte .
|
|
|
Post by cornelia95 on Oct 16, 2007 9:42:23 GMT -5
jätka
|
|