Post by Reeli on May 10, 2007 8:18:05 GMT -5
Prantsuse Unistus! 1.Osa.
Kirjutan „mina“ vormis, kuid ei kirjut endast!
En bonne sante! (Tere!) Avril. De quatorse. (Aprill. 14.)
Terekest. Mu nimeks on Vanessa Suave. Sain selle nime mu tädi Wanessalt. Olen tavaline 14 aastane tütarlaps, Prantsusmaalt. Jah, saite õigesti aru, olen Prantsusmaalt.
Just kuus päeva tagasi kolisime siia sellisest linnast nimelt Le Havre. Linn oli üpris mere lähedal. See oli ilus koht. Suved olid tohutult kuumad. Siis sai lusti ja nalja. Nüüd mul lähevad kindlasti mõned nädalad, enne kui harjun siin, Pärnus. Pärnu tundub olevat väga mõnus ja sõbralik paik. Ka siin on meri väga lähedal, ja see mulle meeldib. Tulime siia elama koos isa Rhoniga, ema Cassandraga ja suure venna Peteriga. Peter on 16 aastane ja on mu hea sõber. Me saame tohutult hästi läbi. Nüüd elame üpris suures majas. Maja on ðokolaadi värvi, selline hele. Maja taga on suur õu, kus on kolm õunapuud ja üks kirsipuu. Kirsid on head. Nüüd saab neid suvel vitsutada. Maja taga on ka selline tilluke bassein. Ujuda saab seal hästi kuna see on kuskil 10 ruutmeetrit. Naabrid on umbes 100m kaugusel meie majast. Meie hoov on ümbritsetud aiaga, aed on meeter kõrge ja on valget värvi. Maja on ühe korruseline. Koridor on väike. Kui lähed koridorist edasi, tuleb vastu elutuba. Seal on jube suur aken, kust näeb meie basseini ja ühte õunapuud. Elutoa ühes seinas on suur uks, tegelikult see polegi uks, vaid suur auk, kaarega. See uks juhatab kööki. Köök on ilus. Köögis on üks aken ja seal on nii armsad kardinad. Laud on kuuele. Köök on L- tähe kujuline. Köögist pääseb veel ühte WC-sse. Elutoast saab veel minna minu, mu venna, ema ja isa tuppa ja duðði- ja WC ruumi. Minu tuba on üpris suur. Mu tuppa mahub kahe inimese voodi, kus magan mina üksinda. Siis üks riiul, kaks kappi, koolilaud, arvutilaud, diivan, telekas ja makk. Mu toas on kaks akent. Üks on sama suur kui elutoas ning sealt eemalt paistab koolimaja. Kui ma juba hakkasin koolist rääkima, siis ma ütlen teile, et kardan kooli minekut. Kuidas ma saan uusi sõpru? Kas mu hinded langevad? Jne. Eks siis alustame selle õige jutuga.
Oli esmaspäeva hommik kell 06:46. Ärkasin, kuna ei olnud und. Ma sain vaevalt tund magada. Tõusin voodile istukile, panin uued kollased konna sussid jalga ja sammusin venna toa poole. Alguses koputasin uksele, viisakuse pärast, mis siis, et teadsin, et vend magab. Tuppa sisenedes, märkasin, et vend magabki. Isegi kardinaid polnud ta ette tõmmanud, niikuinii väsimusest. Ta läks ju alles pool üks magama. Istusin Peteri voodi servale, ja raputasin nata ta kätt. Äkki ta mõmises läbi une.
„Kallis, pane toit lastele kooli kaasa.“
Itsitasin, ja selle peal ka vend ärkas.
„Vanessa? Mida sa siin teed?“
„Mul polnud und. Sain vaevalt tund magada. Niisiis siin ma olen!“ Ütlesin kätega vehkides.
„Mm, okei. Mis teeme?“ Küsis vend haigutades.
„Ääm, tahan teada mis unes nägid!“
„Mis itsitad?“ Peter küsis naerdes ja lõi mind padjaga.
„Kallis, pane toit lastele kooli kaasa. Hahahah!!“ Tegin teda järgi, erinevaid häälitsusi ja liigutusi tehes.
„Hahaa, kui naljakas!“
„Nii oligi“ Ja naersin veel rohkem ja rohkem.
Äkki astus Peteri tuppa sisse ema.
„Lapsed, kell on alles seitse. Nüüd kiiresti teki alla!“
„Kas tunnid ei algagi kell kaheksa või?“ Küsisin.
„Ei, ei. Kell üheksa.“
„Hmm, okei!“ Vastasin ja kõndisin uksest välja venna üle itsitades.
Läksin oma tuppa. Sulgesin ukse ja kõndisin oma riiuli juurde. Valisin endale hea raamatu välja. Viskasin end voodile pikali ja avasin raamatu. Sain vaevalt minut lugeda, kui akna tagant kolinat kuulsin. Kõnnin aknani, avan kardinad ja näen lindu. Lind üritas midagi kahtlast, kuid ta lendas sealt peagi. Ma jätsin kardinad lahti, kuna õrnalt paistis päikest. Läksin raamatut tagasi lugema. Raamat oli põnev. Kui jõudsin lugeda 38 lehekülge, otsustasin minna vaatama, kas teised on ärganud. Panin raamatu vahele järjehoidja ja hiilisin kööki. Köögis sehkendas ema.
„Terekest tibu! Tahtsin sind just tulla äratama.“ Sõnas ema naeratus suul.
„Jah, äratama“ Ütlesin ja panin Raadio vaikselt käima.
„Vanessa, kas tahad teed, või kakaod?“
„Hmm, teed!“
“Okei. Kuid nii kaua käi pesemas ja pane kooli riided selga“
„Jah emme“
Jooksin duðði ruumi. Käisin nii kiiresti pesemas kui sain. Panin puhtad ja korralikud riided selga ja läksin venda äratama. Just kui tahtsin koputada Peteri uksele, tuleb ta oma toast välja.
„Vanessa, miks sa siin ukse taga passisid?“ Küsis Peter naeratades.
„Ma tulin sind äratama. Kuid jaah. Tule sööma, ema tegi meile teed“
„Teed, mm, okei!“
Läksime kööki. Teed olid juba laual jahtumas. Ema pesi nõusid ja me istusime lauda. Samal ajal tuli isa juuksed sassis ja padja nägu peas kööki.
„Tere hommikust pere rahvas“ Isa ütles poolunes.
„Tere, tere“ Vastasime kõik koos.
Isa läks kallas endale kah teed. Läks korraks külmkapi kallale ja siis tuli kah lauda istuma. Kui kõik oli korras, mina, Peter ja isa istusime lauas tuli istus emagi lauda. Tee oli veel kuum ja nii ma veel ei hakanud seda jooma.
„Ema mu tee on kuum, käin vaatan posti!“ Ütlesin laua tagant tõustes.
„Okei, kuid vaata et ei külmeta, ilm on petlik, pane müts pähe ja sall kaela.“ Ütles ema tõsiselt.
„Ja, jaa“ Vastasin ja jooksin koridori, et mütsi panne pähe ja salli kaela tõmmata.
Astusin uksest välja ja jooksin meie postkasti poole. Postkasti oli üks leht juba tulnud. Viisin lehe kohe sisse. Võtsin ketsid jalast, salli kaelast ja mütsi peast ja jooksin kööki tagasi. Panin lehe keset lauda. Mind ei huvitanud täna eriti uudised. Tee oli enamvähem juba jahtunud, nii et proovisin seda hakata vähe haaval luristama.
„Kas õues oli külm?“ Küsis Peter sai suus.
„No ma ei tea kas külm, kuid kuskil +4 ma arvan. Kui tahad täpsemalt, vaata temperatuuri näidikut.“
„Mm“ Peter mõmises, pööras pea ja vaatas temperatuuri.
„+5,9 kraadi“ Ütles Peter.
Kui söök oli söödud ja tee oli joodud oligi kell juba 20minuti enne üheksat. Pesin kiiresti omad nõud. Vaatasin, et kõik tarvilik oleks koolikotis ja siis oligi aeg minekuks. Nimelt, me läksime rattaga kooli. Peteril oli selline uus ja lahe poiste ratas , mul oli vanaema vana roosa ratas. Mina ei häbenenud seda, kuna mulle meeldis see ratas.
„Tsau ema, tsau isa!!“ Peter ja mina hüüdsime neile.
„Tsau, tsau ja head koolipäeva!“ Ema ja isa hüüdsid vastu ja lehvitasid.
Koolimatk polnud pikk. Minu toa aknastki paistis koolimaja. Koolimaja oli suur ja natuke kollakas. Kui olime koolimaja ette jõudnud, püsisime vennaga koguaeg koos. Rattad kinnitasime turvaliselt ja siis jäime konutama seina äärde oodates, millal tunnikell heliseb.
*****
Meeldis?
Jätkan?
Varsti läheb põnevaks!!
Päikest kõigile =}
Kirjutan „mina“ vormis, kuid ei kirjut endast!
En bonne sante! (Tere!) Avril. De quatorse. (Aprill. 14.)
Terekest. Mu nimeks on Vanessa Suave. Sain selle nime mu tädi Wanessalt. Olen tavaline 14 aastane tütarlaps, Prantsusmaalt. Jah, saite õigesti aru, olen Prantsusmaalt.
Just kuus päeva tagasi kolisime siia sellisest linnast nimelt Le Havre. Linn oli üpris mere lähedal. See oli ilus koht. Suved olid tohutult kuumad. Siis sai lusti ja nalja. Nüüd mul lähevad kindlasti mõned nädalad, enne kui harjun siin, Pärnus. Pärnu tundub olevat väga mõnus ja sõbralik paik. Ka siin on meri väga lähedal, ja see mulle meeldib. Tulime siia elama koos isa Rhoniga, ema Cassandraga ja suure venna Peteriga. Peter on 16 aastane ja on mu hea sõber. Me saame tohutult hästi läbi. Nüüd elame üpris suures majas. Maja on ðokolaadi värvi, selline hele. Maja taga on suur õu, kus on kolm õunapuud ja üks kirsipuu. Kirsid on head. Nüüd saab neid suvel vitsutada. Maja taga on ka selline tilluke bassein. Ujuda saab seal hästi kuna see on kuskil 10 ruutmeetrit. Naabrid on umbes 100m kaugusel meie majast. Meie hoov on ümbritsetud aiaga, aed on meeter kõrge ja on valget värvi. Maja on ühe korruseline. Koridor on väike. Kui lähed koridorist edasi, tuleb vastu elutuba. Seal on jube suur aken, kust näeb meie basseini ja ühte õunapuud. Elutoa ühes seinas on suur uks, tegelikult see polegi uks, vaid suur auk, kaarega. See uks juhatab kööki. Köök on ilus. Köögis on üks aken ja seal on nii armsad kardinad. Laud on kuuele. Köök on L- tähe kujuline. Köögist pääseb veel ühte WC-sse. Elutoast saab veel minna minu, mu venna, ema ja isa tuppa ja duðði- ja WC ruumi. Minu tuba on üpris suur. Mu tuppa mahub kahe inimese voodi, kus magan mina üksinda. Siis üks riiul, kaks kappi, koolilaud, arvutilaud, diivan, telekas ja makk. Mu toas on kaks akent. Üks on sama suur kui elutoas ning sealt eemalt paistab koolimaja. Kui ma juba hakkasin koolist rääkima, siis ma ütlen teile, et kardan kooli minekut. Kuidas ma saan uusi sõpru? Kas mu hinded langevad? Jne. Eks siis alustame selle õige jutuga.
Oli esmaspäeva hommik kell 06:46. Ärkasin, kuna ei olnud und. Ma sain vaevalt tund magada. Tõusin voodile istukile, panin uued kollased konna sussid jalga ja sammusin venna toa poole. Alguses koputasin uksele, viisakuse pärast, mis siis, et teadsin, et vend magab. Tuppa sisenedes, märkasin, et vend magabki. Isegi kardinaid polnud ta ette tõmmanud, niikuinii väsimusest. Ta läks ju alles pool üks magama. Istusin Peteri voodi servale, ja raputasin nata ta kätt. Äkki ta mõmises läbi une.
„Kallis, pane toit lastele kooli kaasa.“
Itsitasin, ja selle peal ka vend ärkas.
„Vanessa? Mida sa siin teed?“
„Mul polnud und. Sain vaevalt tund magada. Niisiis siin ma olen!“ Ütlesin kätega vehkides.
„Mm, okei. Mis teeme?“ Küsis vend haigutades.
„Ääm, tahan teada mis unes nägid!“
„Mis itsitad?“ Peter küsis naerdes ja lõi mind padjaga.
„Kallis, pane toit lastele kooli kaasa. Hahahah!!“ Tegin teda järgi, erinevaid häälitsusi ja liigutusi tehes.
„Hahaa, kui naljakas!“
„Nii oligi“ Ja naersin veel rohkem ja rohkem.
Äkki astus Peteri tuppa sisse ema.
„Lapsed, kell on alles seitse. Nüüd kiiresti teki alla!“
„Kas tunnid ei algagi kell kaheksa või?“ Küsisin.
„Ei, ei. Kell üheksa.“
„Hmm, okei!“ Vastasin ja kõndisin uksest välja venna üle itsitades.
Läksin oma tuppa. Sulgesin ukse ja kõndisin oma riiuli juurde. Valisin endale hea raamatu välja. Viskasin end voodile pikali ja avasin raamatu. Sain vaevalt minut lugeda, kui akna tagant kolinat kuulsin. Kõnnin aknani, avan kardinad ja näen lindu. Lind üritas midagi kahtlast, kuid ta lendas sealt peagi. Ma jätsin kardinad lahti, kuna õrnalt paistis päikest. Läksin raamatut tagasi lugema. Raamat oli põnev. Kui jõudsin lugeda 38 lehekülge, otsustasin minna vaatama, kas teised on ärganud. Panin raamatu vahele järjehoidja ja hiilisin kööki. Köögis sehkendas ema.
„Terekest tibu! Tahtsin sind just tulla äratama.“ Sõnas ema naeratus suul.
„Jah, äratama“ Ütlesin ja panin Raadio vaikselt käima.
„Vanessa, kas tahad teed, või kakaod?“
„Hmm, teed!“
“Okei. Kuid nii kaua käi pesemas ja pane kooli riided selga“
„Jah emme“
Jooksin duðði ruumi. Käisin nii kiiresti pesemas kui sain. Panin puhtad ja korralikud riided selga ja läksin venda äratama. Just kui tahtsin koputada Peteri uksele, tuleb ta oma toast välja.
„Vanessa, miks sa siin ukse taga passisid?“ Küsis Peter naeratades.
„Ma tulin sind äratama. Kuid jaah. Tule sööma, ema tegi meile teed“
„Teed, mm, okei!“
Läksime kööki. Teed olid juba laual jahtumas. Ema pesi nõusid ja me istusime lauda. Samal ajal tuli isa juuksed sassis ja padja nägu peas kööki.
„Tere hommikust pere rahvas“ Isa ütles poolunes.
„Tere, tere“ Vastasime kõik koos.
Isa läks kallas endale kah teed. Läks korraks külmkapi kallale ja siis tuli kah lauda istuma. Kui kõik oli korras, mina, Peter ja isa istusime lauas tuli istus emagi lauda. Tee oli veel kuum ja nii ma veel ei hakanud seda jooma.
„Ema mu tee on kuum, käin vaatan posti!“ Ütlesin laua tagant tõustes.
„Okei, kuid vaata et ei külmeta, ilm on petlik, pane müts pähe ja sall kaela.“ Ütles ema tõsiselt.
„Ja, jaa“ Vastasin ja jooksin koridori, et mütsi panne pähe ja salli kaela tõmmata.
Astusin uksest välja ja jooksin meie postkasti poole. Postkasti oli üks leht juba tulnud. Viisin lehe kohe sisse. Võtsin ketsid jalast, salli kaelast ja mütsi peast ja jooksin kööki tagasi. Panin lehe keset lauda. Mind ei huvitanud täna eriti uudised. Tee oli enamvähem juba jahtunud, nii et proovisin seda hakata vähe haaval luristama.
„Kas õues oli külm?“ Küsis Peter sai suus.
„No ma ei tea kas külm, kuid kuskil +4 ma arvan. Kui tahad täpsemalt, vaata temperatuuri näidikut.“
„Mm“ Peter mõmises, pööras pea ja vaatas temperatuuri.
„+5,9 kraadi“ Ütles Peter.
Kui söök oli söödud ja tee oli joodud oligi kell juba 20minuti enne üheksat. Pesin kiiresti omad nõud. Vaatasin, et kõik tarvilik oleks koolikotis ja siis oligi aeg minekuks. Nimelt, me läksime rattaga kooli. Peteril oli selline uus ja lahe poiste ratas , mul oli vanaema vana roosa ratas. Mina ei häbenenud seda, kuna mulle meeldis see ratas.
„Tsau ema, tsau isa!!“ Peter ja mina hüüdsime neile.
„Tsau, tsau ja head koolipäeva!“ Ema ja isa hüüdsid vastu ja lehvitasid.
Koolimatk polnud pikk. Minu toa aknastki paistis koolimaja. Koolimaja oli suur ja natuke kollakas. Kui olime koolimaja ette jõudnud, püsisime vennaga koguaeg koos. Rattad kinnitasime turvaliselt ja siis jäime konutama seina äärde oodates, millal tunnikell heliseb.
*****
Meeldis?
Jätkan?
Varsti läheb põnevaks!!
Päikest kõigile =}