|
Post by Muu on Apr 26, 2007 6:52:15 GMT -5
Ma tean, et siin on palju kirjavigasi ja esimene osa ei ole just kõige huvitavam aga nh jh...ja lühike on kh. üritan järgnevad paremad teha kui üldse kellegile meeldima peaks. Et siis jut on mina vormis aga loomulikult mitte minust. loodan et meeldib:) (kommige ikka kaa:D)
1.
Ma ei suuda enam… Ma lihtsalt ei suuda enam mängida. Ma tean et ma olen tore ja sõbralik, lohutan alati teisi ja meeldin kõigile, aga saage aru ma olen ainult inimene. Ma tahan elada oma elu mitte teiste ja tõesti ma ei jaksa enam olla toredik kellel mingeid probleeme ei ole. Mitte ükski inimene ei ole aru saanud milline ma tegelikult olen. On küll tore et mul on palju sõpru ja tuttavaid aga mul oleks vaja üht inimest keda ma võin usaldada ja kelle juuresolekul ei peaks ma olema koguaeg tugev. Peaks praegu niiöelda sõpradega välja minema, aga ma ei usu et ma seda teen. Lähen vist hoopis metsa kännu otsa mõtteid koguma. Ütlen emale headaega ja läinud ma olengi. Lähen kõnnin järjest sügavamale metsa ja mõtlen, kui lihtne elu on puudel ja loomadel. Jõuan lõpuks oma sihtmärki ühe palgi juurde jõe ääres. Imestuseks näen seal üht omavanust tüdrukut. „Tere“ ütlen kahtlevalt, sest pole seal veel kunagi kedagi kohanud. Tüdruk vastab samaga. Lähen istun palgi peale. „Jane“ tutvustan ennast tüdrukule. „Lea“ tutvustab ta ka ennast. „Uus?“ küsin mina, sest pole tüdruklut kunagi näinud ja teadsin et uus pere kolib linna äärde. Lea noogutab ja ütleb „15“. Tore keegi tuleb veel meie klassi ja vastan „Ma kaa“. Lea naeratab ning jälgib jõge. Seal ma siis istun: 15 aastane pikkade punaste juustega, roheliste silmadega täiesti tavaline inimene kellel ei ole millestki puudust ega ka midagi üle. Kõrval istub mul Lea. Samuti 15 aastane pruunide juustega ja siniste silmadega. Mõtlen, et ta meenutab mind ennast. Mitte seda mind kes kõigiga alati sõbralik ja tore on vaid just seda päris mind ennast. Loodan, et äkki olen leidnud endale sõbra. Mitte sellise kellega lihtsalt koos hängida vaid sellise kellele ka oma muresi kurta ja kes oleks alati olemas nagu mina olen alati olemas olnud kõigile teistele nagu lootuses, et siis kui mul seda vaja on siis on mul ka tugi olemas. Me istume seal vaikides kuni lõpuks minema hakkan. Ütlen „Head aega“ ja hakkan läbi metsa kodu poole minema. Kuulen ja tunnen kuidas oksad mu jalge all praksuvad. Lõpuks jõuan metsast välja ja vaatan enda maja. Ohkan hetkeks ja lähen siis sisse. „Juba tagasi?“ hüüab ema köögist „Jaaa“ vastan ma ja lähen üles oma tuppa. Loen natuke ja juba ootan homset koolipäeva. Ja jälle üks vaheaeg läinud mõtlen ma ja lähen magama.
|
|
|
Post by Nasicc. on Apr 26, 2007 7:48:30 GMT -5
Hea! : D Uuuuut! ; D .
|
|
|
Post by Muu on Apr 26, 2007 8:22:39 GMT -5
muhahaa ma ei usu sind;D a uue saab siis kui ma jälle kirjutada viitsin:D
|
|
|
Post by Muu on Apr 26, 2007 14:24:24 GMT -5
kuna selline "tung" oli minu jutu lugemisele siis otsustasin juba uues osa kirjutada:)
2.
Hommikul ärkasin ema karjumise peale, et ma sööma läheks. Panin siis ruttu riidesse ja läksin alla. Söin ära ja rääkisin natuke emaga. Kui üles tagasi läksin tuli trepi peal vastu ka padja näoga isa. Läksin kiiresti oma tuppa: kammisin juuksed, tegin õrna meigi ja võtsin koti. Hakkasin siis kooli minema. Teel, nagu tavaliselt sain kokku oma poisi Lauriga. Poiss tegi nagu tavaliselt põsemusi ja me suundussime koos kooli poole. Teel liitusid meiega veel: Sille, Kätlin, Krista, Martha, Loore, Karl, Henri, Mihkel, Taavi ja veel mõned inimesed. Ühesõnaga saabus peaaegu kogu klass korraga. Koolis nägin ma eelmisel õhtul kohatud Lead. Mulle tundus, et ta ei sulandu just väga hästi meie seltskonnaga. Esimene tund oli kohe meie klassijuhataja Esli Maduga. Muidugi käskis õpetaja tal ennast tutvustada. Ta tutvustas ennast umbes nii: Olen Lea Rannapalu. Olen 15 aastane ja kolisin paar päeva tagasi Tartust siia Türile. Madu vaatas klassis ringi ja leidis minu kõrval ühe vaba pingi. Minu teisel pool kõrval istus Lauri, ees oli Sille ja taga oli Martha. Vaatasin kuidas Lea tuli aeglaselt ja jälgis kõiki õpilsasi väga hoolikalt. Ma naeratasin talle julgustvavalt ning vaatasin kuidas ta oma kohale istub. Tund oli nagu ikka väga igav ja Madu nagu ikka väga kuri. Vahetunnil kogunesid peaaegu kõik Lea juurde. Võtsin endale kohustuseks teda kõigile tutvustada. Me rääkisime tunni ajal päris palju ja ma sain Least juba üsna palju teada. Peale kooli lubasin ma talle ka linna ja veel inimesi tutvustada. Kõik tunnid läksid väga hästi ning Lea sulandus järjest rohkem meie seltskonnaga. Kui kool sai läbi läksime me koos tema kodu poole. Sellest ma olin juba enne aru saanud, et tae lab mulle väga lähedal aga põhimõtteliselt olime me naabrid. Kui mitte vahepealset metsatukka arvesse võttes. Kui me tema juurde jõudsime oli esimene inimene keda ma nägin umbes 17 aastane noormees. Ta oli päris nägus ning ka sõbralik. Lea vii soma asjad üles korrusele oma tuppa ning me suundusime minu poole et ka mina oma asjad saaks ära viia. Me läksime otse läbi metsa ning rääkisime paljudest huvitavadest teemadest. Kui me olime juba minu pool kh käinud hakkasin ma talle linna tutvustama. Kui meil kogu linn oli juba läbi käidud oli Lea tuttav juba enamuste toredate inimestega Türil. “Nh kuidas siis linn, kool ja inimesed meeldivad?” küsisin ma päeva lõpu poole. “Tore. Kõik on siin nii sõbralikud. Poleks iial arvanud, et ma siin nii lihtsasti sõpru leian” vastas Lea mulle. Naeratasin ja ültesin “sõbralikud ollakse siin küll jh” “A se poiss sinu juures oli su vend?” küsisin kuna ei olnud ka teda enne näinud. “Vend jh. Andres on nimi. A mis sul sellest, kavatsed ära sebida või?” küsis ta naerdes. “ei tea veel midagi” ütlesin naerdes. “Aga sul ju on poiss. Nagu ma olen aru saanud. Se Lauri vist ?”küsis ta kahtlevalt “On küll. Aga jh… aga nh eriti ma tema vastu midagi ei tunne küll. Ta on pigem nagu lihtsalt hea sõber natuke teise nimetusega” vastasin ma lõbuaslt. “Aga ole rahulik kui ma üldse kavatsen kedagi teist ära sebida siis selleksläheb veel kaua aega. Aga siiski sa void meid ju tutvustada” lisasin ma veel. Lea hakkas naerma ja vastas “Ei no võin küll jh aga eks seda asja veel vaatame” “Oki tsau siis” ütlesin mina. “Tsau” vastas tema ja hakkas kodu poole minema. “Lea!” hüüdsin talle järgi. Kui ta tagasi vaatas siis ütlesin. “Ära sellest kellegile räägi eks” “loomulikult mitte”vastas ta ja hakkas minema. “Kuule!” hüüsdin talle jälle järgi. Kui ta jälle tagasi vaatas siis ütlesin “Lähme homme koos kooli?” Lea naeratas ja vastas “Muidugi. Pool kaheksa siin samas” “Oki. Tsau!” hüüdsin ma, lehvitasin talle ja hakkasin kodu ukse poole minema.
|
|
|
Post by Nasicc. on Apr 26, 2007 23:36:25 GMT -5
UUUT, UUUT, UUUT, UUUT! Ja ma leidsin ühe ebaloogilise asja ( H ). *õnnes*
|
|
|
Post by Muu on Apr 27, 2007 5:54:48 GMT -5
Mis on ebaloogiline? kus on ebaloogiline?
|
|
|
Post by Nasicc. on Apr 27, 2007 6:17:08 GMT -5
Nt kogu klassiga kooli minek. Tglt pold see ebaloogiline asi see ebaloogiline asi, aga ma ei mäleta enam ( A ) .
|
|
|
Post by Muu on Apr 27, 2007 6:22:33 GMT -5
se ei olnud ju kogu klass lihtsalt 1 seltskond aga mis se ebaloogiline asi siis oli?
|
|
|
Post by Nasicc. on Apr 27, 2007 11:54:49 GMT -5
Ise ütlesid : P . Ja ei meenu ( A )
|
|
|
Post by Muu on Apr 27, 2007 12:37:47 GMT -5
mis ma ütlesin? ma ütlesin et umbes pool klassist. või nh jh peaaegu kogu klass aga ma ütlesin PEAAEGU. Oki. ebaloogilisi asju ikka mäletaks ju.
|
|
|
Post by Muu on May 3, 2007 12:23:36 GMT -5
Nii kolmas osa siis:) loodan et meeldib:) siin küll natuke palju msni chati aga siiski. luban et järgmistes osades ei kasuta nii palju (A)
3.
Läksin siis tuppa. Vaatasin ema oli tugitoolis ootas juba mind. „Tsau“ ütlesin talle. Muidugi hakkas ta pärima, et kus ma olnud olen nii kaua ja mida ma teinud olen. Ta on muidu täitsa lahe, aga küsimusi võiks küll vähem olla. Vastasin mõned küsimused. Seejärel soojendas ema mulle toitu soojaks. Sõin natuke ning läksin üles oma tuppa. Avastasin ehmatusega, et homseks on lausa mitu asja õppida. Vaatasin korra üle ning läksin arvutisse. Muidugi esimese asjana tuli lahti msn. Vaatasin kes sees olid. Kõigepealt hakkas rääkima Martha.
Martha/pidu!pidu!pidu!pidu!/ says:Tsau! Jane: ) mis toimub??says:Tsau! Martha/pidu!pidu!pidu!pidu!/says:Reedel minu suvilas pidu: ) Jane: ) mis toimub??says:Ohh lahe! Kes veel tulevad? Martha/pidu!pidu!pidu!pidu!/says:Kõik. Kutsun kõik kes vähegi tahavad. Ütle edasi siis nt sellele uuele. Lea vist oli nimi?. Ja et ta võimalikult palju tuttavaid tooks. Jane: ) mis toimub??says:Lea jh. Oki. Siis tuleb kõvasti vabandusi vanematele mõtlema hakata? Martha/pidu!pidu!pidu!pidu!/says:Jajah. Jane: ) mis toimub??says:Igatahes lähen. Homme näeme. Martha/pidu!pidu!pidu!pidu!/says:Oki. Byby Jane: ) mis toimub??says:Byby
Rõõmustasin, et saab midagi lõbusat teha ja vaatasin oma listi. Avastasin, olin unustanud Lea msni küsida. Saatsin ruttu sõnumi oma msniga ja, et ta tuleks msni. Ootasin arvuti taga kuni nägin lõpuks et keegi oli mind lisanud. Vaatasin igaks juhuks aadressi üle, et see türklane poleks. Sain kohe aru, et see oligi Lea msn. Hakkasin kiiresti rääkima.
Jane: ) wiii!says:Tsau Lea:*says:Tsau Jane: ) wiii!says:Tead mis? Lea:*says:Ei tea veel Jane: ) wiii!says:Reedel pidu Martha pool. Kutsus sind kh. Ja ütles et too tuttavaid kaasa. Lea:*says:Ohh lahe. Jane: ) wiii!says:Jp. Tuled siis? Lea:*says:Ikka. Kes siis peole ei tuleks? Jane: ) wiii!says:Njh:D Kelle kaasa võtad? Lea:*says:Venna nt? Jane: ) wiii!says:Hea mõte:D ütle talle kh et ta sõpru kaasa võtaks. Lea:*says:Muidugi. Lähen küsin nüüd talt. Jane: ) wiii!says:lahe:) Lea:*says:brb Lea:*says:Küsisin Jane: ) wiii!says:Nhh?
Oiii ma vihkan oma ema. Just sellel hetkel tuli ta sisse, avastas et kell on liiga palju ja tõmbas arvuti juhtme välja. Üritasin talle selgitada et mul jäid seal asjad pooleli aga ei kes mind ikka kuulab. Allusin siis talle ja läksin voodisse. Ta võttis arvti hiire kh ära et olla kindel et ma ikka magama jään. Haa haa ma ütlen väga ma jäängi magama nii huvitva koha peal. Võtsin siis salaja telefoni voodisse kaasa ja kirjutasin sõnumi Leale:
Ema tõmbas arvuti juhtme välja:S aga mis su vend ütles?
Panin telefoni ruttu hääletule et mu ema sellest teada ei saaks. Ruttu tuli ka Lealt sõnum vastu:
Muidugi tuleb. Ütles et minu järgi valvama, aga tegelt tahab lihtsalt lõbutseda. Lubas isegi ema ees vabanduse välja mõelda ja palju sõpru kutsuda.
Olin väga rõõmus kuna Lea vend oli mulle tore tundund. Vastuseks saatsin lühikese kuid tabava Wii. Vaatasin siis kelle ja minu imestuseks oli see juba kolm läbi. Ups mõtlesin, panin telefoni padja alla ja jäi peost mõeldes magma.
|
|
|
Post by Nasicc. on May 3, 2007 12:34:29 GMT -5
UUUUT! : D Eluhea : D Ma tahan, et Jane juba Lea vennaga semmima hakkaks ( A ).
|
|
|
Post by Pingu on May 3, 2007 12:45:54 GMT -5
wiii liiga lahe (Y) Vastuseks saatsin lühikese kuid tabava Wii.
|
|
|
Post by Muu on May 3, 2007 12:49:55 GMT -5
woow:D sa lugesid läbi:O:D aga oli ju(A);D
|
|
|
Post by Muu on May 4, 2007 11:44:47 GMT -5
4.
Hommikul ärkasin selle peale kuidas ema minuga õiendama tuli, et ma nii kaua üleval olin. Ma ei saa aru kuidas emad alati teavad mida või kui kaua nende lapsed midagi teevad. Emadel mingi võluvõime vist. Igatahes ta teadis vägagi täpselt mida ma olin edasi teinud ja kui kaua. Lõpuks kui ta mu toast lahkus tõusin voodist üles. Kõigepealt võtsin kapist rätiku ja läksin pesema. Siis natuke kuivasin ja panin riidesse.
Ema hakkas juba alt hüüdma, et söök on valmis. Karjusin nagu alati vastu et „Kohe tulen“. Pesin hambad ja üritasin end korda teha. Seda sai tõesti nimetada ainult üritamiseks sest mu juuksed olid sellel hommikul eriti sassis. Kui sain enam vähem normaalseks oli juba päris tükk aega möödas sellest, kui ma pidin kohe sööma minema. Ema muidugi koguaeg karjus alt ja mina vastasin ikka, et „Kohe tulen“.
Mõne aja pärast siis võtsin koti ja läksin alla. Ema oli muidugi veel kurjem kui varahommikul, sest toit oli juba ära jahtunud. Lõpuks sain siis söödud ja olles õnnelik, et sealt lõpuks pääsen läksin ma välja.
Alles siis tuli mul meelde, et me pidime ju Leaga koos minema. Vaadates, et ma olen juba paar minutit hiljaks jäänud jooksin ruttu sinna kus pidime kokku saama. Muidugi oli tema juba seal ja ootas. Vabandasin, et mul nii kaua läks. Alles siis märkasin, et ta pole üksi. Seal samas oli ka Lea vend. Ma ei tea miks, aga ma muutusin kuidagi kohmetuks. „Jane“ tutvustasin ennast lühidalt ja naeratasin. „Andres“ tutustas ka tema ennast. Wii mul oli õigesti rõõmus mõtlesin ma. „Lähme?“ küsisin ning hakkasime minema. Rääkisime paljudest asjadest. Muidugi ka reedesest peost. Kui ka Lauri meiega liitus siis panin tähele et Andres jäi palju vaiksemaks. Kuid tegelikult ma arvan et mulle ainult tundus nii. Igatahes jäin mina küll vaiksemaks. Mis teha ma ei tundnud ennast nende inimestega kes meiega liitusid nii mugavalt, kui Lea ja Andresega. Ma olin neid küll vähe tundund kuid siiski tundus, et nad tunnevad mind palju paremini kui minu senised nö sõbrad.
Nii nagu alati liitusid meiega paljud inimesed. Koolis ja eelkõige meie klassis oldi peo pärast väga elevil. Tunnid läksid nagu ikka ja alati igavalt. Sain võibolla ka paar hinnet kuid keda need hinded ikka huvitavad?. Peale kooli läksime muidugi koos Leaga ka koju. Me olime kokku leppinud, et mina ütlen oma emale, et lähen reedel Lea juurde ööseks. Ja Lea ütleb oma emale, et tuleb minu juurde ööseks. Meil jäi üle ainult loota, et emad meid ka lubaksid. Leppisime kokku, et uurime välja kas saame ja kui see teada kohtume metsas jõe ääres seal samas kohas kus olime esmakordselt kaks päeva tagasi kohanud.
Niisiis läksime mõlemad koju. Ma lootsin kogu südamest, et isa on emale aru pähe pannud ning ema ei ole enam vihane.
Mu ema oli muidu väga tore inimene, aga nh vihasena ei ole keegi tore. Ta oli 47. aastane ning töötas kohalikus pagariäris. Ta tööplaan oli lihtsalt super. Ta oli kaks päeva tööl ja siis kaks vaba. Aga kui ta tööl oli siis pikalt. Nimi oli Kertu. Ta oli nagu ikka tüüpiline ema. Õiendas ja muretses jne. Mu isa oli väga rahulik. Kunagi ei puutunud ta minu ellu kui vajadust ei olnud. Ema rahustas kh alati maha kui vaja oli. Ka tema oli 47. aastane. Töötas ühes arvutifirmas mingi spetsialistina. Muidugi meeldis mulle isa rohkem kui ema. Loogish. Isa andis ikkagi raha ju.
Igatahes jõudsin siis maja ette. Ohates avasin ukse ja hüüdsin emale „Tere“ läksin siis üles oma tuppa ja jätsin koti sinna.
Mõeldes mida ma emale ütlen läksin siis alla kööki, kus oli ema. Kogusin ennast natuke ja küsisin siis „Kas ma reedel Lea juurde ööseks võin minna?“. Ema vaatas mind natuke ja küsis siis: „Kas Lea vanemad lubavad?“. „Jah“ vastasin kiiresti ja lootsin, et ema ei saanud aru, et ma valetan. „Ma arutan seda isaga“ lausus ema. Olin rõõmus, sest teadsin, et isa ei ole kunagi selliste asjade vastu. „Okei“ ütlesin ma ja läksin üles oma tuppa. Võttes kotist telefoni ja rahakoti läksin ma jälle alla. „Ma lähen välja“ ütlesin emale ja läksin siis õue.
Rahulikult kõndisin jõe läbi metsa jõe äärde lootes, et Lea on juba seal. Kui aga sinna jõudsin avastasin, et seal pole kedagi. Istusin siis palgile maha ja jäin ootama.
Ootasin tükk aega. Vaikselt hakkas juba pimedaks minema kui kuulsin lõpuks, et keegi tuli. Ma ei hakanud isegi vaatama kes se oli, sest olin kindel et see on Lea. „Saad tulla?“ küsisin ja vaatasin ikka veel jõge. Tundsin kuidas keegi istus mu kõrvale ning lõpuks vastas „Mina saan aga Leaga on veel kahtlane“ olin imestunud, et hääl mis mulle vastas ei olnud isegi mitte Lea sarnane. Vaatasin lõpuks kes minuga rääkis. Avastasin, et see oli hoopis Andres. „Kus ta on siis?“ küsisin veidi kogeledes. „Kodus. Vaidleb emaga. Saatis mind siia“ vastas ta mulle. „Okei“ ütlesin ja olin rõõmus, et vähemalt temagi tulla saab. „Sa saad tulla?“ küsis ta peale mõningast vaikimist minult. „Arvatavasti. Ema pidi isaga rääkima, aga isa lubab niikuinii“ vastasin mina. Siis jäi jälle vaikseks. Tundsin ennast natuke ebamugavalt kuna ta oli mulle väga lähedal. Tõusin siis püsti ja ütlesin: „Ma lähen nüüd. Homme lähme kh koos kooli?“. Ta vaatas mind ja vastas. „Ikka. Tsau“. Ütlesin veel „Tsau“ ja hakkasin siis kodu poole liikuma. Kui ma koju jõudsin oli isa juba õnneks kodus. Läksin siis kohe elutuppa kus isa ja ema rääkisid. „Tere.Võin?“ küsisin neilt kohe. Ema noogutas ning süvenes siis jälle vestlusesse isaga. Ma keksisin rõõmsalt oma tuppa ja avastasin et olin ka arvutihiire tagasi saanud. Rõõmsalt läksin kohe arvutisse. Msnis nägin et Lea oli sees. Muidugi hakkasin ma kohe temaga rääkima.
Jane:* wiiiiiii:võid? Lea(: yay: Jp. Jane:* wiiiiiii: wiiiii. Oli kõvasti probleeme? Lea(: yay: Jh ema hakkas vastu, aga rääkisin pehmeks. Jane:* wiiiiiii:Tore. Ma lähen nüüd. Homme näeme Lea(: yay: jh. Byby Jane:* wiiiiiii:Byby
Veel õnnelikumalt kui selle avanud panin ma msni kinni ja läksin magama.
|
|