|
Post by Keity.... on Mar 31, 2007 3:01:54 GMT -5
See on minu jutt...aga see kõlbab lugeda küll.. ma loodan ^^,
Igaljuhul siin juttus on tegelasi, kes on ka päriselt olemas.
I. osa. (kuid see on rohkem nagu sissejuhatus.)
“Ma loodan, et te mäletate, et eelmine aasta lahkus meie klassist Merle, kuna te kohtlesite teda halvasti,” ütles klassijuhataja esimese koolipäeva kohta väga kurja häälega, “ma loodan, et te võtate, meie uue tulija vastu palju paremini. Keity on tema nimeks.” Õpetaja vaatas ringi nagu oodates, et keegi julgeb midagi öelda, “Keity, palun tule sisse,” ütles ta ukse poole pöördudes. Klassi tuli tüdruk, just selline, kellele poisi silm puhkama jääb igakord, kui tal midagi muud teha pole. Keityl olid pikad kuldpruunid alt veidi lokkis juuksed, kus sees olid blondid salgud. Tal olid sügav-sinised silmad ja kõige armsam naeratus, mida sa kunagi näha võid. Klass ahhetas, kuid seda oli vaevu kuulda. Keity naeratas vaikselt ja jäi klassi ette seisma, “sa või istuda sinna Ingeri kõrvale,” ütles õpetaja ja näitas aknapoolses reas kolmandas pingis kartulikoore värvi lokkis juustega tüdrukule. Keity kõndis läbi klassi kiiresti oma kohale, kuna kõik vahtisid teda. “Sel aastal on teil palju uusi õpetajaid, kuna meil on nüüd uus kool ja te peaksite hästi kohanema…” edasi ei kuulanud Keity ja Inger enam, “tere, minu nimi on Inger,” ütles tüdruk Keityle, “kas sa tahaksid äkki tulla minuga peale kooli parki. Me saame enamus klassiga seal peale kooli kokku, et sinuga rääkida ja üleüldse on seal päris palju inimesi. Igal juhul, kas oled kah tulija,” Inger rääkis väga kiiresti ja vaikselt. Keity vaatas veidi õpetajat, kuigi ta tegelikult ei kuulanud, “jah ma tulen,” ütles Keity, kuna ta tahtis selle klassiga kiiresti tuttavaks saada. Ta vaatas klassis ringi ja märkas ühte poissi, kes teda vaatas. Keity ehmatas ja pööras ruttu pilgu ära. “Tänaseks siis kõik ja homme siis näeme teie kõigiga,” ütles õpetaja ja klassis läks lahti suur sagin, kuna kõik tahtsid kiiresti parki ära minna.
|
|
|
Post by -varicella- on Mar 31, 2007 3:04:04 GMT -5
Ütlen veelkord, et lahe (; Kui sa ei tea, siis ma olen Hermione sealt foorumist xD. (; Ja siis järge ka (:
|
|
|
Post by Keity.... on Mar 31, 2007 3:07:10 GMT -5
Nüüd siis tean.. ma proovin järgmised osad pikemad teha aga järgmine on kah veel üpris lühike.
|
|
|
Post by JuicyGirl on Mar 31, 2007 3:14:23 GMT -5
Lahe. Ruttuu järge.. Ruttu!
|
|
|
Post by Keity.... on Mar 31, 2007 3:16:38 GMT -5
Vaatame Ma olen aeglane kirjutaja kuna vahel ei viitsi
|
|
|
Post by Avril Lavigne on Mar 31, 2007 5:25:36 GMT -5
Järgee!
|
|
|
Post by Sign3 on Mar 31, 2007 11:59:09 GMT -5
Alguses oli hea, aga lõpus tema ehmatamine selle peale, et poiss teda vaatas, rikkus minujaoks esmamulje. Kasvõi midagi punastamise või piinlikuse moodi, kuid sellest lõpust jäi natuke selline teistsugune mulje. Loomulikult soovin edasi lugeda. Ja vabandust minu kriitilisuse poolest (a).
|
|
|
Post by Keity.... on Mar 31, 2007 12:18:53 GMT -5
Ei pole midagi, kriitikat ongi vaja Ma teen kolmanda peatükki valmis ja siis saate teise osa kah.
|
|
|
Post by Sign3 on Mar 31, 2007 12:36:42 GMT -5
Jeei, ootan (:
|
|
|
Post by Keity.... on Mar 31, 2007 15:14:30 GMT -5
Ma ootan endiselt kriitikat ja järgmine osa on pikem.. ma luban II.osa.Keity, Inger ja teised tüdrukud läksid kõik koolist veidi eemal asuvasse parki. Seal oli juba päris palju õpilasi, kõik olid grupis ja kõikidel gruppidel paistis olevad oma stiil, seal olid emod, punkarid, wannabe’d, anoreksikud, tibid, gethod, kunsti friigid jms. Keity suundus tüdrukutega kõige suurema pundi juurde, kuna seal oli pool nende klassist. Kõik vaatasid, kui Keity tuli. Veidi aega olid kõik vait ja siis hakati läbisegi küsimusi esitama, “kui vana sa oled? Kust sa tuled? Kas sul on oma poiss? Õdesi vendi on? Kus sa elad? Kas sa oled Eestist pärit??” Keity ei saanud midagi aru niisiis ütles ta nii kõva häälega, et kõik kuulsid, “olge kõik vait korraks, eksju! Ma ei saa mitte midagi aru,” kõik jäid vait ja vaatasid imestusega uut tüdrukut. Neil polnud kunagi varem ühtki nii julget uut tüdrukut olnud. “Nüüd küsite kõik üks haaval ja ütlete palun oma nime kah ette, et ma samal ajal veidi ise kah õpiksin,” ütles Keity ja istus Ingeri kõrvale pingile, kuhu talle kohe ruumi tehti. “Tere Keity, Marit olen ja ma tahtsin küsida, kust sa nagu pärit oled? Näha on, et Eestist sa pole,” tüdruk, kes seda küsis istus Keity kõrval, ning tal olid pikad blondid juuksed. “Pärit olen ma Londonist, kuid siia tulime me perega Pariisist,” ütles Keity rõõmsalt, “ma ei tea, miks me ära tulime, kuid siin ma nüüd olen.”. Kõik ahhetasid, kui kuulsid kust Keity pärit on, “aga kui vana sa oled?? Ahjaaa, minu nimi on Karl,” ütles üks päris armas poiss. Tal olid rohelised silmad ja pruunid lokkis juuksed. Keity vaatas talle otsa ja ütles siis, “ma olen 14 ning saan 6.mai 15.”. Keitylt küsiti veel pikalt küsimusi, kuni äkki Inger ütles, “okey, mina ja see laululind läheme nüüd koju.”. Keity ja Inger tõusid püsti ja läksid minema. Kui nad olid peaaegu Keity maja juures andis Inger talle ühe lipiku , “siin peal on minu mobiili nr., msn ja muud vajalikku. Ma elan siin majas, kui sul mind vaja on.” . “Tore,” ütles Keity, “ma elan seal kollases majas nr. 21.”. Inger vaatas ja nägi maja, mis oli kohe üle tee, “Super, me saame koos koolis käija, tead üksi on päris igav. Ma helistan homme ja õhtul tule msni siis. Okey?” Keity vastas, et see on okey ja ta läks koju. Kodus kuulis Keity esimese asjana köögist tulevat vee solinat, “tere, Marisol,” hüüdis ta ja suundus maja taha ossa oma toa poole. Keity tuba oli üpris suur, kuna see pidi palju asju mahutama. Üks valge tiibklaver, mis sobis selle taga oleva helebeeþi seinaga. Klaveri peal lebasid vanad noodiraamatud. Klaveri kõrval seisis kitarr. Ühe seina ääres täpselt keskel oli suur voodi, kus peal magas väike loomake. See oli Keity heledakarvaline chichuahua Minnie. Keity silitas Minniet nagu oleks too kass ja vaatas siis oma toas ringi. Ta nägi veel akna all oma kooli lauda kus peal oli lap top ja selle kõrval oli suur seina sisse ehitatud garderoob. Keityle meeldis oma tuba väga. Tema voodi kõrval oli tegelikult Minnie’le eraldi magamisase aga koer ei maganud seal peaaegu kunagi. Keity istus oma voodile ja mõtles oma esimesest koolipäevast. Tema meelest oli see täielik õnnestumine.
|
|
|
Post by Sign3 on Mar 31, 2007 15:26:58 GMT -5
JUMALA HEA! Vot see osa on super! Oootan kolmandat, mis on kindlasti veel parem.
|
|
|
Post by Keity.... on Mar 31, 2007 15:30:51 GMT -5
Ma arvan kah, et see on parem.. vähemalt ma loodan
|
|
|
Post by -varicella- on Apr 1, 2007 0:15:21 GMT -5
Jaa. Jumalast lahe (; Uut ka siis
|
|
|
Post by Keity.... on Apr 1, 2007 4:28:05 GMT -5
Danke
|
|
|
Post by Keity.... on Apr 1, 2007 5:44:55 GMT -5
Ma loodan, et teile meeldib(a)
III.osa
Inksu(a) suve tagasi!! says: Tsau, Keity!!! Kus sa olid nii kaua?? Keity olen(L) says: Tegemist oli. Marisol tahtis teada, kuidas koolis läks. Inksu(a) suve tagasi!! says: Kes see Marisol on? Sinu ema v?? Keity olen(L) says: Ei Marisol on meie majapidaja. Ta hoolitseb selle eest, et meil kõik korras oleks… Igatahes, mis sa minust siis tahtsid?? Inksu(a) suve tagasi!! says: Lihtsalt jube igav oli ja tahtsin rääkida aga tule homme kell 8.00 välja ja siis saame koos kooli minna… Keity olen(L) says: Okey! Ma praegu lähen, kuna söök sai valmis. Inksu(a) suve tagasi!! says: Oky!! Tsauuu(LL) Keity olen(L) says: Sauuu (K)
Keity ja Inger olid kahekesi juba kaks nädalat koolis käinud ja oli järjekordne reede. Keity oli just oma kapi juurde läinud, kui tema juurde tuli tema klassivend Sander, “tsau, Keity!” Keity ehmatas korraks ja vaatas siis, kes temaga räägib, “oh, Sander sa ehmatasid mind,” ütles ta ja otsis oma eesti keele õpikut edasi. “Ma lihtsalt mõtlesin, et minu juures on täna väike pidu ja oleks tore, kui sina ja Inksu kah kohal oleksite. Inger teab, kus ma elan ja te saate koos tulla,” Sander rääkis päris kiiresti, kuid üpris rahulikult. Keity vaatas veidi aega Sandrit ja ütles siis, “jah, me kindlasti tuleme! Tsau siis,” Keity pani kapiukse kinni ja läks Inksu juurde. “Inger, kuule,” ütles ta rõõmsalt, “see, et Sandril on täna pidu ja me oleme kah sinna kutsutud ja sina pead mind juhatama…” Inger vaatas rõõmsalt Keityt ja ütles lihtsalt, “Tavaii.”
Õhtul…
Keity ja Inger sisenesid majja. Seal oli juba päris palju rahvast. Nende klassist oli kah päris palju inimesi. “Ohoo, keda ma näen,” hüüdis keegi kõvasti, “Keity ja Inksu! Jõudsitegi kohale… See on tore,” Keity pööras ringi ja nägi, et rääkijaks oli Andrus, ütlesid tüdrukud kooris ja läksid“tere, Andrus,” edasi. Seal oli ikka tõsiselt palju inimesi, muusika oli vali ja õues suitsetasid inimesed. Inger pistis Keityle ühe joogi kätte ja kadus seejärel. Keity ei viitsinud Inksut otsima minna vaid istus diivanile ja vaatas mida teised tegi. Paljud inimesed olid teisest koolidest. Äkki istus keegi Keity kõrvale. Tüdruk pööras pilgu, et vaadata, kes see on. See oli üks üliarmas poiss- sinised silmad, blondid juuksed ja magus naeratus. Keity vaatas poissi veidi aega ja tutvustas siis ennast“tere, ma olen Keity.” , Poiss naeratas, “meeldiv tutvuda Keity, mina olen Patrick.”Poiss oli imearmas Keity ei suutnud pilku tema silmadelt pöörata. “Mis on,” küsis poiss naerdes, kui ta sai aru, et Keity teda lihtsalt vaatab. Keity kohkus ja pööras äkki pilgu ära, “ah ei midagi…ma jäin lihtsalt mõttesse,” ütles ta kiiresti. Patrick naeratas jälle, “kas sa tantsima tahad tulla? Ma kutsuksin su hea meelega,” ütles ta lõbusalt. Keity naeratas, “muidugi Patrick.” “Kutsu mind Pätuks nagu kõik teisedki,” ütles Pätu ja nad suundusin n.ö. tantsupõrandale.
Hiljem õhtul..
Keity jalutas selles hiiglama suures majas ringi. Seal oli palju paarikesi, kes suudlesid või rääkisid lihtsalt teineteisele mesijuttu. Keityl oli igav ja ta läks õue basseini juurde. Seal polnud tema üllatuseks kedagi. Keity istus ühele lamamistoolile ja jäi mõttesse, varsti saabus sinna kari poisse, kes saunast tulid ja nad hüppasid kõik korraga vette nii ,et Keity sai läbimärjaks. Lähim poiss ujus Keity juurde. Poiss oli pruunide silmade ja lokkis juustega- tema nimi oli Oliver. Keity vaatas veidi aega poissi ja siis hakkas poiss rääkima, “kas sa said väga märjaks,” küsis ta ja vaatas Keityt puuriva pilguga. Keity vaatas oma riideid, “ei… ei saanud,” seejärel tõusis ta püsti ja hakkas ära minema, kuid Oliver tuli veest välja ja võttis talt ümbert kinni, “kuhu nüüd, tibuke? Ära mine veel ära,” ütles ta ja oleks Keitylt ümbert kinni hoides peaaegu pikali kukkunud. Poisi hingeõhk haises vastikult alkoholi järele, “lase mind lahti!! Kuuled vä? Lase laht vastik..” Keityl ei lastud lauset lõpetada, sest Oliver püüdis teda suudelda. Keity lõi talle kõrvakiilu, rabeles poisi haardest lahti ja jooksis minema. Teel ukse juurde oleks ta peaaegu Pätule otsa jooksnud. Tüdruk hakkas edasi ukse poole minema, kui keegi tema õlast õrnalt kinni haaras, Keity pööras ümber ja märkas Patricku, küsis tüdruk sõjakalt“mida sa tahad,”. Pätu vaatas Keityle imestunult, “ma tahan lihtsalt teada, kas sinuga on kõik korras, muud ei midagi,” ütles poiss Keity lahti lastes. Keity vaatas Pätut ja tundus, et tüdruk hakkab kohe nutma, “ma tahan lihtsalt koju, okey,” küsis ta Patrickult nutusel häälel. Poiss vaatas Keity kurbi silma ja ütles siis, “ma saadan su ilusasti koju. Lubad,” küsis ta lõppu ja vaatas Keityle sügavalt silma, “luban,” ütles Keity ja nad hakkasid minema.
|
|