Post by -varicella- on Mar 31, 2007 5:15:31 GMT -5
Nii. Siin on üks minu fikke harry Potterist. ma pole seda veel avaldanud kuskil, aga ma mõtlesin et siia panen ülesse. seda enam, et ma sain selle foorumi aadressi sigatüüka foorumist ja ma ususn et päris paljud said ka selle sealt. Nii et see on siis neile, kes on Harry Potterit lugenud ja neile see meeldib (;
Jaa ma tean, et mõttetu. Mul mõtteid on, aga ma ei oska neid kohe üldse kirja panna. Mul pole lihtsalt seda kirjaniku soont xD Mul on miljon erinevat ideed peas ja mõtlen et mis see ole siis ära kirjutada..aga..pole see midagi nii lihtne (; Nii et see fikk. ma ei usu et ma seda edasigi kirjutan, sst ma usun et kellegile ei meeldi ja nii Okei, tegelt see on suht sissejuhatav osa. Edasi läheb põnevamaks. Idee kindlasti põnevamaks, ma ei tea kuidas kirjutamisega aga jah. KRIITIKAT TÄIEGA xD Siis ma tean kindlalt et edasi pole vaja kirjutada Okei, okei. Kriitikat ikka vaja. Minne nüüd ülearu palju ka aga..
Aga nüüd siis jutust. See on nagu minupoolne Harry Potteri 7.osa. Ainuke erinevus on see et selle pealkiri pole surmapühakud( nagu päris seitsmenda osa peaks tulema) Pealkirja mul nagu sellist pole aga jah. Ma loodan et siis on loetav
1.Peatükk
"Masendav. Aga homme on see läbi. Jah, homme see kõik muutub!" Selliste mõtetega uinus Harry.
Hommikul ärkas Harry vara. Oli südasuviselt soe hommikupoolik ning päike paistis tuppa sisse igast väiksest praost. "Mhh?" podises Harry, ise end püsti ajades. Kui ta pilk peatus seinakalendril, milles olid punase markeriga kriipsutatud päevad, tuli ta näole naeratus. Täna oligi see saatuslik päev, mil ta pidi Dursley'de juurest lahkuma. Täna oligi see päev, mil Harry sai seitsmeteistkümneaastaseks ning võis ka väljaspool Sigatüügast võlukunsti kasutada. Täna oligi see tähtis päev, mil Harryl algas elus uus periood, mille jooksul üritas ta kätte maksta Voldemortile, tema isa, ema ja Siriuse eest. Ning kätte maksta ka Snape'le Dumbledore mõrvamise eest. Kõigele sellele mõeldes, tekkis ta kurku klomp ning Harryst käis läbi vihahoog. Ta oli teinud kindla otsuse, et ei lähe enam Sigatüükasse. Tal ei olnud plaanitud kuhu ta suunduda kavatseb kuid üks oli teada - Sigatüükasse ta enda mindlalt ei lähe. Alustuseks läheb ta Roni juurde Jäneseurgu, kus pidid toimuma Billi pulmad. Edasine jäi saatuse hoolde.
Mõne aja pärast oli Harry all söömas. Dursleyde suhtumine oli Harrysse pisut paranenud, eriti pärast Dumbledore külaskäiku, kuid siiski ei tohtinud ta midagi ülearust teha. Harry ei olnud veel Dursleydele öelnud, et ta kavatseb täna lahkuda, kuid otsustas seda kohe teha. Ta kohis hääle puhtaks."Hkmm. Onu Vernon?! Ma tahtsin öelda, et ma lahkun täna," sõnas ta ettevaatlikult. Härra Dursley mühatas ning lausus siis enda tavapärasel häälel:"Ega ma ei keela, aga esimese septembrini on veel palju aega.""Ei! Ma mõtles seda et...Ma ei lähe enam kooli... Ma lähen ära ja ma ei tule teie juurde enam tagasi," kogeles Harry ning jäi ootama Dursleyde reaktsiooni. Härra Dursley vaatas õlgu kehitades Harryle otsa ning pööras pea tagasi televiisori juurde, kust käisid hetkel uudised. Harry vaatas mõistmatult onu Vernonit ning tõusis siis püsti. "Ma lahkun täna enne lõunat..." Seejärel lükkas ta enda tooli laua alla ning lisas mõttes: "...kui see teid huvitab."
Tagasi enda tuppa jõudes istus Harry enda voodile ning silmitses enda tuba. See oli kohutavalt sassis ning selle koristamisega võis ilmatumalt kaua aega minna. Õlgu kehitades hakkas ta kõike, mis ta maast leidis, kohvrisse panema. Mõne aja möödudes tõusis ta püsti, pühkis mõned higipiisad, mis ta laubale olid tulnud ning ohkas. "No nii loll annab alles olla," lausus ta endamisi ning otsis välja võlukepi. "Ma sain täna seitseteist ja ma jätan kastamata võimalse, et ma võin võlukunsti kasutada." Kindlalt pigistas Harry võlukeppi ning lausus vajalikud sõnad. Muiates istus ta voodisse ning jälgis mõnuga, kuidas asjad ta kohvrisse pressitakse. Töö oli vähem kui kümne minutiga tehtud ning tuba oli korras. Harry lukustas veel Hedwigi puuri ning jäi imestusega tuba vaatama. "Jah, nüüd see algab!" Harry võttis enda kohvrisandast kinni ning hakkas seda alla tassima, kui kuulis seal uksepauku ja tuppa sisenevat inimest. Vihaselt viskas ta kohvri maha ning jäi ootama, millal külaline lahkub. Pikka aega kestis vaikus ning siis alustas rääkimist üks hämmastavalt tuttava häälega mees. "Tervist. Mina olen Härra Weasley ning tulin järgi härra Harry Potterile." Naeratades vaatas mees mugusid ning lausus:"Ja kus Harry ise olla..." kuid ta ei jõudnudki seda lõpetada, sest trepist kostis kolinat ning alla jõudis peenike ja pikk, mustade juuste ja roheliste silmadega poiss. Imestunult vaatas ta meest, nagu näeks teda esimest korda...
Jaa ma tean, et mõttetu. Mul mõtteid on, aga ma ei oska neid kohe üldse kirja panna. Mul pole lihtsalt seda kirjaniku soont xD Mul on miljon erinevat ideed peas ja mõtlen et mis see ole siis ära kirjutada..aga..pole see midagi nii lihtne (; Nii et see fikk. ma ei usu et ma seda edasigi kirjutan, sst ma usun et kellegile ei meeldi ja nii Okei, tegelt see on suht sissejuhatav osa. Edasi läheb põnevamaks. Idee kindlasti põnevamaks, ma ei tea kuidas kirjutamisega aga jah. KRIITIKAT TÄIEGA xD Siis ma tean kindlalt et edasi pole vaja kirjutada Okei, okei. Kriitikat ikka vaja. Minne nüüd ülearu palju ka aga..
Aga nüüd siis jutust. See on nagu minupoolne Harry Potteri 7.osa. Ainuke erinevus on see et selle pealkiri pole surmapühakud( nagu päris seitsmenda osa peaks tulema) Pealkirja mul nagu sellist pole aga jah. Ma loodan et siis on loetav
1.Peatükk
"Masendav. Aga homme on see läbi. Jah, homme see kõik muutub!" Selliste mõtetega uinus Harry.
Hommikul ärkas Harry vara. Oli südasuviselt soe hommikupoolik ning päike paistis tuppa sisse igast väiksest praost. "Mhh?" podises Harry, ise end püsti ajades. Kui ta pilk peatus seinakalendril, milles olid punase markeriga kriipsutatud päevad, tuli ta näole naeratus. Täna oligi see saatuslik päev, mil ta pidi Dursley'de juurest lahkuma. Täna oligi see päev, mil Harry sai seitsmeteistkümneaastaseks ning võis ka väljaspool Sigatüügast võlukunsti kasutada. Täna oligi see tähtis päev, mil Harryl algas elus uus periood, mille jooksul üritas ta kätte maksta Voldemortile, tema isa, ema ja Siriuse eest. Ning kätte maksta ka Snape'le Dumbledore mõrvamise eest. Kõigele sellele mõeldes, tekkis ta kurku klomp ning Harryst käis läbi vihahoog. Ta oli teinud kindla otsuse, et ei lähe enam Sigatüükasse. Tal ei olnud plaanitud kuhu ta suunduda kavatseb kuid üks oli teada - Sigatüükasse ta enda mindlalt ei lähe. Alustuseks läheb ta Roni juurde Jäneseurgu, kus pidid toimuma Billi pulmad. Edasine jäi saatuse hoolde.
Mõne aja pärast oli Harry all söömas. Dursleyde suhtumine oli Harrysse pisut paranenud, eriti pärast Dumbledore külaskäiku, kuid siiski ei tohtinud ta midagi ülearust teha. Harry ei olnud veel Dursleydele öelnud, et ta kavatseb täna lahkuda, kuid otsustas seda kohe teha. Ta kohis hääle puhtaks."Hkmm. Onu Vernon?! Ma tahtsin öelda, et ma lahkun täna," sõnas ta ettevaatlikult. Härra Dursley mühatas ning lausus siis enda tavapärasel häälel:"Ega ma ei keela, aga esimese septembrini on veel palju aega.""Ei! Ma mõtles seda et...Ma ei lähe enam kooli... Ma lähen ära ja ma ei tule teie juurde enam tagasi," kogeles Harry ning jäi ootama Dursleyde reaktsiooni. Härra Dursley vaatas õlgu kehitades Harryle otsa ning pööras pea tagasi televiisori juurde, kust käisid hetkel uudised. Harry vaatas mõistmatult onu Vernonit ning tõusis siis püsti. "Ma lahkun täna enne lõunat..." Seejärel lükkas ta enda tooli laua alla ning lisas mõttes: "...kui see teid huvitab."
Tagasi enda tuppa jõudes istus Harry enda voodile ning silmitses enda tuba. See oli kohutavalt sassis ning selle koristamisega võis ilmatumalt kaua aega minna. Õlgu kehitades hakkas ta kõike, mis ta maast leidis, kohvrisse panema. Mõne aja möödudes tõusis ta püsti, pühkis mõned higipiisad, mis ta laubale olid tulnud ning ohkas. "No nii loll annab alles olla," lausus ta endamisi ning otsis välja võlukepi. "Ma sain täna seitseteist ja ma jätan kastamata võimalse, et ma võin võlukunsti kasutada." Kindlalt pigistas Harry võlukeppi ning lausus vajalikud sõnad. Muiates istus ta voodisse ning jälgis mõnuga, kuidas asjad ta kohvrisse pressitakse. Töö oli vähem kui kümne minutiga tehtud ning tuba oli korras. Harry lukustas veel Hedwigi puuri ning jäi imestusega tuba vaatama. "Jah, nüüd see algab!" Harry võttis enda kohvrisandast kinni ning hakkas seda alla tassima, kui kuulis seal uksepauku ja tuppa sisenevat inimest. Vihaselt viskas ta kohvri maha ning jäi ootama, millal külaline lahkub. Pikka aega kestis vaikus ning siis alustas rääkimist üks hämmastavalt tuttava häälega mees. "Tervist. Mina olen Härra Weasley ning tulin järgi härra Harry Potterile." Naeratades vaatas mees mugusid ning lausus:"Ja kus Harry ise olla..." kuid ta ei jõudnudki seda lõpetada, sest trepist kostis kolinat ning alla jõudis peenike ja pikk, mustade juuste ja roheliste silmadega poiss. Imestunult vaatas ta meest, nagu näeks teda esimest korda...