Post by Mya Vortea on Mar 30, 2007 14:26:16 GMT -5
Daniel Monron jalutas mööda tänavat. Majade vahel istusid narkootikumide mõju all noored ning naersid. Daniel vaatas tõsiselt
mõlemale poole ning astus üle ülekäiguraja. Dan suundus koomiksi-
poodi kus ta töötas. ,,You Richard,, ütles Daniel vaikselt ning läks
uut koomiksit uurima. ,,Kuule see on päris lahe,, muigas Daniel
ning naeratas Richardile. ,,Tead sa ka, et sa saad homme 24?,, küsis
Richard. ,,Saan ka we?,, päris Dan murelikult. ,,Okey siis, homme näeme,, lausus Daniel poest välja joostes koos uue koomiksiga.
D. Monron läks randa. Ta istus liivale ja luges koomiksit ning ühe käega
surkis liivas. Järsku tundis ta midagi paberi sarnast.
Homme, kell 12.00, Bannoksi Bank oli paberile kirjutatud. Dan arvas
et tegu ei olnud millegagi ning läks koju. Ta jõudis koju, viskas jaki
toolile ning tegi endale süüa. Telefon helises. Daniel ei saanud
vastu võtta, kuna ta käed olid rasvased ning telefon läks automaat-
vastaja peale.
''Tule homme kell 12.00 Bannoksi Banga ette või sa sured!'' öeldi
telefonist. ''Tuut-tuut-tuut-tuut'' tegi veel ainult telefon.....
****************************************************
TIRR-TIRR-TIRR-TIRR! kisas Danieli kell
hommikul 07.00. ,,Mida facki? Juba hommik, No eii,, sosistas Daniel
ning vajus jälle padjale. Telefon helises. Daniel ruttas selle juurde
ja võttis vastu Kell 12.00, ega sa pole unustanud? tuli telefonist ning
kõne lõpetati. Danielile tuli kõik meelde ning ta läks tööle
,,Palju õnne sulle, palju õnne sulle, palju õnne kallis Daniel, palju
õnne sulle 24 aastane vanur,, lauldi tema töö juures, nii kui Daniel
jõudis sisse astuda. Daniel hakkas kõvasti naerma ning vaatas kella.
07.45. ,,Pole paha,, muigas Dan ning läks randa mõtteid koguma....
****************************************************
Kell hakkas 9'ale lähenema, kuid Daniel pikutas ikka veel rannas.
,,Miks just minaaa?,, küsis Daniel endalt.
Daniel oli seal juba kaua pikutanud kui järsku vaatas kella
11.30. ,,APPII!,, hüüdis Daniel ja jooksis Bannoksi Banga juurde.
11.45, näitas kell. Ühes tee ääres seisis must kaubik milles istusid
üks lühikeste ja blondide juustega naine, ning juhikohal istus
mees, pruunide juukstega. Naine viipas käega, et Daniel akna
juurde tuleks. ,,Nii. Sinu tütar on meie käes. Sina arvasid, et
lapsehoidja viib ta su ema juurde? Oh ei..,, naeris naine.
mõlemale poole ning astus üle ülekäiguraja. Dan suundus koomiksi-
poodi kus ta töötas. ,,You Richard,, ütles Daniel vaikselt ning läks
uut koomiksit uurima. ,,Kuule see on päris lahe,, muigas Daniel
ning naeratas Richardile. ,,Tead sa ka, et sa saad homme 24?,, küsis
Richard. ,,Saan ka we?,, päris Dan murelikult. ,,Okey siis, homme näeme,, lausus Daniel poest välja joostes koos uue koomiksiga.
D. Monron läks randa. Ta istus liivale ja luges koomiksit ning ühe käega
surkis liivas. Järsku tundis ta midagi paberi sarnast.
Homme, kell 12.00, Bannoksi Bank oli paberile kirjutatud. Dan arvas
et tegu ei olnud millegagi ning läks koju. Ta jõudis koju, viskas jaki
toolile ning tegi endale süüa. Telefon helises. Daniel ei saanud
vastu võtta, kuna ta käed olid rasvased ning telefon läks automaat-
vastaja peale.
''Tule homme kell 12.00 Bannoksi Banga ette või sa sured!'' öeldi
telefonist. ''Tuut-tuut-tuut-tuut'' tegi veel ainult telefon.....
****************************************************
TIRR-TIRR-TIRR-TIRR! kisas Danieli kell
hommikul 07.00. ,,Mida facki? Juba hommik, No eii,, sosistas Daniel
ning vajus jälle padjale. Telefon helises. Daniel ruttas selle juurde
ja võttis vastu Kell 12.00, ega sa pole unustanud? tuli telefonist ning
kõne lõpetati. Danielile tuli kõik meelde ning ta läks tööle
,,Palju õnne sulle, palju õnne sulle, palju õnne kallis Daniel, palju
õnne sulle 24 aastane vanur,, lauldi tema töö juures, nii kui Daniel
jõudis sisse astuda. Daniel hakkas kõvasti naerma ning vaatas kella.
07.45. ,,Pole paha,, muigas Dan ning läks randa mõtteid koguma....
****************************************************
Kell hakkas 9'ale lähenema, kuid Daniel pikutas ikka veel rannas.
,,Miks just minaaa?,, küsis Daniel endalt.
Daniel oli seal juba kaua pikutanud kui järsku vaatas kella
11.30. ,,APPII!,, hüüdis Daniel ja jooksis Bannoksi Banga juurde.
11.45, näitas kell. Ühes tee ääres seisis must kaubik milles istusid
üks lühikeste ja blondide juustega naine, ning juhikohal istus
mees, pruunide juukstega. Naine viipas käega, et Daniel akna
juurde tuleks. ,,Nii. Sinu tütar on meie käes. Sina arvasid, et
lapsehoidja viib ta su ema juurde? Oh ei..,, naeris naine.