Tagasi
Hilary istus seekord üksi psühholoogi juures ja imes pastakat. Mõne hetke pärast hakkas ta kirjutama
Kui Samara ja Hollyga linnas hängisime jäi see küll väga lühikeseks. Ei salli sellist asja ja ma olen siiamaani shokis Holly isast! Kuidas selline mees olemas on? Kus Holly on? Appi! Teadmatus tapan. Väga kurb kuidagi olla... Ei saa pihta milles asi. Tahaks Mari ja Lizuga kokku saada. Neid pole ammu näinud. Ema on natuke normaalsem. Lasi isegi välja mu kodust... Vahest mõtlen milline ma olen enne olnud. Edasi Hilary kirjutada ei saanud. Vihik tundus nii kauge ja ka kõik muu kumises kõrvus. Järgmisel hetkel jooksid mingid pildid Hilary silmeeest läbi. Järsku sai ta ka kõigest aru mis toimus. Tema sünnipäev. Mari pidzaamakas. Ema suure tordiga kõndimas ja laulmas. Jack rõõmsalt lehvitamas. Jack jälgimas kuidas väike Hilary koos Liizuga keksu hüppab. Hilary kiikumas.
Hilary ehmatas kohutavalt. Vihik libises neiu põlvedelt maha ja Hilary ise tundus ta kuidagi kauge.
Umbusklikult vahtis ta Looret ja ajas end siis püsti.
“Ma arvan, et ma khm... Lähen nüüd!” tüdruk haaras enda käekoti ja viskas vihiku lauakesele. Kiiresti tormas ta ruumist välja, mis nii ahistav tundus. Hirmunult jooksis ta vetsu poole ja arvas, et ta on vist hulluks läinud. Naiste tualettruumis seistes jõllitas ta enese peegelpilti ja pritsis endale vett näkku. Sinna ta seisma jäi. Ajataju kadus ja tüdruk lihtsalt seisis. Ta ei tundnud väsimust ega midagi. Lihtsalt seistes ja enda veest tilkuvat nägu silmi pilgutamata jõllitades oli tüdruk sellises shokis, et ta arvas, et sellest ta enam välja ei tule.
***Hilary puges autosse. Ema kõrval istudes mõtiskles ta enda tagasivaadete üle. Ta sai aru, et minevik hakkas meenuma. Hirmunult arvas ta, et äkki ta ei tahagi seda teada saada. Äkki oli ta enne mingi imelik kiiks?
Ka ema vaatas tütart umbusklikult. Siiski sõitsid nad koju.
Kodus vajus tüdruk enda voodisse ja tiris voodi alt läpaka välja. Arvuti logis ta juba ise sisse ja kohe hakkas keegi rääkima
Mõni ikka teab says: Hello
Ego laes says: Tere
Mõni ikka teab says: Mis teed? Kus olid üldse?
Ego laes says: Ah tsillasin psüholoogi juures... As usually.
Mõni ikka teab says: hehe... Tead! Ma tahtsin küsida kuna sa jälle kooli tuled? Me Mariga ootame juba. Suht igav on ilma sinuta!
Ego laes says: Mai tea, ka üldse see aasta... Sa ei kujuta ette mis juhtus täna!
Mõni ikka teab says: Noh! Räägi!
Ego laes says: mulle hakkas minevik meenuma :$
Mõni ikka teab says: APPI! JEEEEE!
Ego laes says: Mis jee? See oli kohutav!
Olen hillu üle nii uhke Lizbeth says: ehhe
lahe ju, et meelde tuleb onju!
Ego laes says: einu ilmselt...
Olen hillu üle nii uhke Lizbeth says: Hehe. Mingi hullem masekas sul?
Olen hillu üle nii uhke Lizbeth says: nagu käitud erikahtlaselt!
Ego laes says: ei usu ;D
Ego laes says: Tahtsin teada, et kas sa umn... muga kokku viitsid saada?
Olen hillu üle nii uhke Lizbeth says: ikkkaa! Kus?
Olen hillu üle nii uhke Lizbeth says: kuna?
Olen hillu üle nii uhke Lizbeth says: KUUS?
Ego laes says: äww... minu poole viitsid?
Ego laes says: Või ma sindza?
Olen hillu üle nii uhke Lizbeth says: tule siia (A)
Olen hillu üle nii uhke Lizbeth says: Ma nii laisk.
Ego laes says: xD
Ego laes says: olgu. Ma siis mingi viieteist mindza pärast seal
Olen hillu üle nii uhke Lizbeth says: JEEE
Ootan siis
Ego laes says: Ciiiaa
Olen hillu üle nii uhke Lizbeth says: Cia
Nüüd logis Hilary msnist välja ja sulges arvuti. Aknast paistis väga hele kevadpäike.
Muiates võttis tüdruk enda käekoti ja ei võtnud seekord isegi mantlit. Palav oleks hakanud.
Kerge muigega astus ta koridori ja hüpples trepist alla.
Tänaval hakkas ta rutaka sammuga Lizbethi kodu poole sammuma.
Viieteise minuti pärast koputas ta Lizbethi kodu ukse peale.
Rõõmsa näoga Lizbeth tiris ukse lahti ja ütles Hilaryle kaela sadades “
issand! Ma juba arvasin, et sa ei tulegi... Kust sa tead, et ma siin elan?” Hilary vajus mõttesse.
Ta ei olnudki teadlik sellest, kus Lizbeth elab. Ta jalad olid teda lihtsalt sinna kandnud.
“Ma olen lihtsalt selgeltnägija!” ütles Hilary silmi plaksutades ja tuppa astudes.
Liizu naeris ja tiris Hilary enda tuppa.
“Nii, mida me teeme? Moekaat?” päris Liizu särades.
“Aww... Sul on niii koom nägu nagu peas!” ütles Hilary naeratades,
“moekas oleks lahe.”Naerdes vaatas ta kuidas eluhäpi Liizu kapiuksed lahti tiris ja siis paar hilpu välja koukis.
“Neid ei puutu!” ütles ta tähtsa egonäoga.
Hilary naeris ja hüppas kapi kallale.
Paar tundi järjest erinevaid riideid selga ajades ja siis üksteist pildistanud vaatas Hilary kella.
“WOUPS!” hüüatas ta ja ütles Liizule
“Ma pean vist koju sebima. Ema kindlalt jumala segane juba.”Lizbeth tegi kannataja näo ja ütles
“Nii! Sa lubad, et sa võtad kaasa selle, selle, selle ja selle.” Hilary naeris ja vaatas kuidas Lizbeth talle kommi ja meike kätte ladus.
“Kule need ei saa ju nõnda never otsa! Sa tuled nagu minupoole neid raiskama ja sööma! Eksole! Ära anna mulle tühje lootusi!” rääkis Hilary naerdes.
Liizu muigas ja ütles
“ikka! Ma ju nii ego onju”“Jaaa. Igatahes,” naljatas Hilary.
Tüdrukud kallistasid ja nüüd läks Hilary koida tagasi.
________________________________
Ja ärge te lootke, et te ilma kritiseerimata võite ära minna!